Unyango olukhanyayo lwe-rosacea

Imbono ezingama-69

I-Rosacea yimeko edla ngokubonakala ngokuba bomvu kobuso kunye nokudumba. Ichaphazela malunga ne-5% yabemi behlabathi, kwaye nangona izizathu zaziwa, azikaziwa kakhulu. Ithathwa njengengxaki yesikhumba ehlala ixesha elide, kwaye ixhaphake kakhulu kubafazi baseYurophu/Caucasus abangaphezu kweminyaka engama-30. Kukho iintlobo ezahlukeneyo ze-rosacea kwaye inokuchaphazela nabani na.

Unyango lokukhanya okubomvu lufundwe kakuhle kwizinto ezinje ngokuphiliswa kolusu, ukudumba ngokubanzi, i-collagen eluswini, kunye neemeko ezahlukeneyo zolusu ezifana ne-acne.Ngokwemvelo umdla uye wakhula ekusebenziseni ukukhanya okubomvu kwi-rosacea. Kweli nqaku siza kujonga ukuba unyango lokukhanya okubomvu (okwaziwa ngokuba yi-photobiomodulation, i-LED therapy, i-laser therapy, i-cold laser, i-light therapy, i-LLLT, njl.njl.) lunokunceda na ekunyangeni i-rosacea.

Iintlobo zeRosacea
Wonke umntu one-rosacea uneempawu ezahlukileyo kancinci nezingaqhelekanga. Nangona i-rosacea idla ngokunxulunyaniswa nokubomvu kobuso obujikeleze impumlo nezidlele, kukho ezinye iimpawu ezahlukeneyo ezinokuhlulwahlulwa zibe zii-'subtypes' ze-rosacea:

Uhlobo olungaphantsi 1, olubizwa ngokuba yi-'Erythematotelangiectatic Rosacea' (ETR), yi-rosacea eqhelekileyo ebonakala ngokuba bomvu kobuso, ukudumba kolusu, imithambo yegazi kufutshane nomphezulu kunye namaxesha okuhlanjwa. I-Erythema ivela kwigama lesiGrike elithi erythros, elithetha ubomvu – kwaye libhekisa kulusu olubomvu.
Uhlobo lwesibini, i-Acne rosacea (igama lesayensi – i-papulopustular), yi-rosacea apho ulusu olubomvu ludibaniswa nokuqhekeka okungapheliyo okanye okungaqhelekanga okufana ne-acne (ii-pustules kunye nee-papules, hayi ii-blackheads). Olu hlobo lunokubangela imvakalelo yokutsha okanye yokuhlaba.
Uhlobo olungaphantsi kwesi-3, olubizwa ngokuba yi-phymatous rosacea okanye i-rhinophyma, luhlobo olungaqhelekanga lwe-rosacea kwaye lubandakanya iindawo zobuso ezikhula zibe nkulu - ngokuqhelekileyo impumlo (impumlo yetapile). Ixhaphake kakhulu kumadoda amadala kwaye iqala njengolunye uhlobo lwe-rosacea.
Uhlobo lwe-4 yi-rosacea yeliso, okanye i-ocular rosacea, kwaye ibandakanya amehlo abomvu, amehlo anamanzi, ukuziva into ethile esweni, ukutsha, ukurhawuzelelwa kunye nokuqhekeka.

Ukwazi ngeentlobo ze-rosacea kubalulekile ekuqinisekiseni ukuba unayo ngokwenene na. Ukuba akukho nto yenziwayo ukujongana ne-rosacea, idla ngokuba mandundu ngokuhamba kwexesha. Ngethamsanqa, ukusetyenziswa konyango lokukhanya okubomvu ekunyangeni i-rosacea akutshintshi ngohlobo lwe-subtype. Oko kuthetha ukuba iprotokholi efanayo yonyango lokukhanya okubomvu ingasebenza kuzo zonke iintlobo ze-subtype. Kutheni? Makhe sijonge izizathu ze-rosacea.

Unobangela Wokwenene weRosacea
(...kwaye kutheni unyango olukhanyayo lunokunceda)

Kwiminyaka emininzi eyadlulayo, i-rosacea ekuqaleni yayikholelwa ukuba ibangelwa kusulelo lwebhaktiriya. Njengoko amayeza okubulala iintsholongwane (kuquka ne-tetracycline) ayesebenza ngomlinganiselo othile ukulawula iimpawu, kwabonakala ngathi yingcamango elungileyo….kodwa ngokukhawuleza kwafunyaniswa ukuba akukho bhaktiriya ibandakanyekayo.

Uninzi loogqirha kunye neengcali kwi-rosacea kule mihla ziya kukuxelela ukuba i-rosacea ayicacanga kwaye akukho mntu ufumene unobangela. Abanye baya kukhomba kwi-Demodex mites njengembangela, kodwa phantse wonke umntu unazo ezi kwaye ayinguye wonke umntu one-rosacea.

Emva koko baza kubhala uluhlu lwezinto ezahlukeneyo ezibangela esi sifo endaweni yesizathu, okanye benze iziphakamiso zokuba izinto ezibangela isifo semfuza ezingachazwanga kunye nezinto ezisingqongileyo zizinto ezibangela esi sifo. Nangona izinto ezibangela isifo semfuza okanye i-epigenetic zinokubangela ukuba umntu abe ne-rosacea (xa kuthelekiswa nomnye umntu), aziyichazi loo nto – aziyiyo imbangela.

Izinto ezahlukeneyo ngokuqinisekileyo zinegalelo kubukhali beempawu ze-rosacea (i-caffeine, iziqholo, ukutya okuthile, imozulu ebandayo/eshushu, uxinzelelo, utywala, njl.njl.), kodwa nazo azingonobangela oyintloko.

Yintoni ke ngoko?

Iimpawu zesizathu
Isilumkiso sokuqala sesizathu kukuba i-rosacea idla ngokukhula emva kweminyaka engama-30. Eli lixesha apho iimpawu zokuqala zokwaluphala zibonakala khona. Uninzi lwabantu luya kuqaphela iinwele zabo zokuqala ezingwevu kunye nemibimbi yokuqala yolusu oluncinci malunga nale minyaka.

Enye ingcaciso kukuba amayeza okubulala iintsholongwane anceda ukulawula iimpawu - nangona kungekho ntsholongwane yokwenyani (icebiso: amayeza okubulala iintsholongwane anokuba nemiphumo yokulwa nokudumba kwexesha elifutshane).

Ukuhamba kwegazi eluswini oluchaphazelekileyo yi-rosacea kuphindwe kathathu ukuya kane kunolusu oluqhelekileyo. Esi siphumo se-hyperemia senzeka xa izicubu kunye neeseli zingakwazi ukukhupha ioksijini egazini.

Siyazi ukuba i-rosacea ayisiyongxaki yobuhle nje kuphela, kodwa ibandakanya utshintsho olukhulu ekukhuleni kwe-fibrotic eluswini (yiyo loo nto impumlo yetapile kwi-subtype 3) kunye nokukhula kwemithambo yegazi ehlaselayo (yiyo loo nto imithambo/ukuhlanjwa). Xa ezi mpawu zifanayo zenzeka kwenye indawo emzimbeni (umz. i-uterine fibroids) zifuna uphando olubalulekileyo, kodwa eluswini azithathwa njengeengxaki zobuhle ekufuneka 'zilawulwe' 'ngokuphepha izinto ezibangela oku', kwaye kamva notyando lokususa ulusu oluqinileyo.

I-Rosacea yingxaki ebalulekileyo kuba unobangela weengxaki zomzimba ezinzulu emzimbeni. Imeko yomzimba ekhokelela kolu tshintsho lolusu ayichaphazeli ulusu kuphela, kodwa ichaphazela nomzimba wonke wangaphakathi.

Ukugutyungelwa, imithambo yegazi ekhulayo/engena emzimbeni kunye nokuqina kolusu kunokubonwa ngokulula kwi-rosacea, kuba kubonakala eluswini - kumphezulu womzimba. Ngandlela thile, kuyintsikelelo ukufumana iimpawu ze-rosacea, kuba kukubonisa ukuba kukho into engalunganga ngaphakathi. Ukulahleka kweenwele zesitayile samadoda kuyafana kuba kubonisa ukungasebenzi kakuhle kwehomoni.

Iziphene zeMitochondrial
Zonke izinto eziqwalaselweyo kunye nokulinganisa malunga ne-rosacea zibonisa iingxaki ze-mitochondrial njengesizathu esiyintloko se-rosacea.

I-Mitochondria ayikwazi ukusebenzisa ioksijini ngokufanelekileyo xa yonakele. Ukungakwazi ukusebenzisa ioksijini kwandisa ukuhamba kwegazi ukuya kwizicubu.

I-Mitochondria ivelisa i-lactic acid xa ingakwazi ukufumana nokusebenzisa ioksijini, nto leyo ekhokelela ekuvulekeni kwemithambo yegazi ngoko nangoko kunye nokukhula kwe-fibroblasts. Ukuba le ngxaki ihlala ixesha elide, imithambo yegazi emitsha iqala ukukhula.

Izinto ezahlukeneyo zehomoni kunye nokusingqongileyo zinokubangela ukusebenza kakubi kwe-mitochondrial, kodwa kwimeko yonyango lokukhanya okubomvu, eyona mpembelelo ibalulekileyo ivela kwimolekyuli ebizwa ngokuba yiNitric Oxide.

www.mericanholding.com

Unyango lokukhanya okuBomvu kunye neRosacea
Ithiyori ephambili echaza imiphumo yonyango lokukhanya isekelwe kwimolekyuli ebizwa ngokuba yiNitric Oxide (NO).

Le yimolekyuli enokuba nemiphumo eyahlukeneyo emzimbeni, njengokuthintela ukuveliswa kwamandla, ukwandiswa kwemithambo yegazi/ukwanda kwegazi, njalo njalo. Eyona sinomdla kuyo kakhulu kunyango lokukhanya kukuba le NO ibopha kwindawo ebalulekileyo kwikhonkco lakho lokuhambisa i-electron ye-mitochondrial, imise ukuhamba kwamandla.

Ithintela amanqanaba okugqibela okusabela kokuphefumla, ngoko ke iyakuthintela ukufumana isixa esikhulu samandla (i-ATP) kunye nayo nayiphi na ikharbon dioxide kwiglucose/oksijini. Ngoko ke xa abantu benamazinga aphantsi okusebenza kwe-metabolic njengoko bekhula okanye bedlula kwixesha loxinzelelo/indlala, oku AKUKHO nto idla ngokuba yimbangela. Kuyavakala xa ucinga ngako, kwindalo okanye ekusindeni, udinga indlela yokunciphisa izinga lakho lokusebenza kwe-metabolic ngamaxesha okufumaneka kokutya/iikhalori eziphantsi. Akunangqiqo kangako kwihlabathi lanamhlanje apho amanqanaba AKUKHO anokuchatshazelwa ziintlobo ezithile zee-amino acids ekutyeni, ungcoliseko lomoya, ukungunda, ezinye izinto zokutya, ukukhanya okwenziweyo, njl. Ukungabikho kwekharbon dioxide emizimbeni yethu nako kunyusa ukudumba.

Unyango olukhanyayo lunyusa ukuveliswa kwamandla (ATP) kunye ne-carbon dioxide (CO2). I-CO2 yona ithintela ii-cytokines ezahlukeneyo ezibangela ukuvuvukala kunye nee-prostaglandins. Ngoko ke unyango olukhanyayo lunciphisa ubungakanani bokuvuvukala emzimbeni/kwindawo.

Kwi-rosacea, into ephambili ekufuneka uyiqwalasele kukuba unyango olukhanyayo luza kunciphisa ukudumba kunye nokubomvu kwindawo leyo, kwaye lusombulule ingxaki yokusetyenziswa kancinci kweoksijini (eyabangela ukukhula kwemithambo yegazi kunye nokukhula kwe-fibroblast).

Isishwankathelo
Kukho iintlobo ngeentlobo ezahlukeneyo kunye neempawu ze-rosacea
I-Rosacea luphawu lokwaluphala, njengemibimbi kunye neenwele ezingwevu
Ingcambu ye-rosacea kukuncipha komsebenzi we-mitochondrial kwiiseli
Unyango lokukhanya okubomvu lubuyisela i-mitochondria kwaye lunciphisa ukudumba, luthintele i-rosacea

Shiya iMpendulo